Kuidadu-an/ Self Care ba Prevensaun Difisiensia
Kanek lepra, ulsera, no estragu ba nervu sira ezije sira
ne'ebé afetadu atu kuidadu sira-nia an rasik. Ekipa AEAL-TL fornese ba ema sira ho
koñesimentu, abilidade sira, no rede apoiu sira ne'ebé sira presiza atu tau
matan ba sira-nia an rasik.
Moras Lepra maka moras ida ne'ebé jestaun ho kuidadu ba sintoma
sira bele halo diferensa boot ba esperiénsia ema sira ne'ebé afetadu hosi moras
ne'e. Bainhira iha atrazu/tarde iha diagnóstiku no tratamentu ba moras-lepra, bele
akontese estragu ba nervu no tuirmai bele sai defisiénsia ne'ebé todan.
Self-Care/Kuidadu-an rasik ekipa ema sira ne'ebé afetadu ho
moras-lepra ho koñesimentu ne'ebé sira presiza atu kuidadu sira-nia an rasik
Kuidadu-an rasik maka sai hanesan sentru ba AEAL-TL nia programa ida ba prevensaun difisiensia husi moras lepra iha Timor Leste. Jestaun kanek ne'ebé loos, dispozitivu asisténsia sira
no téknika preventiva sira seluk bele ajuda pasiente sira ho lepra atu jere
sira nia defisiénsia no prevene defisiénsia sira-ne'e atu sai aat liután.
Ida-ne'e bele organiza iha nivel individuál ka iha grupu, iha ne'ebé ema sira
hetan hanorin kona-ba rutina loroloron nian, hanesan:
- Uza métodu preventivu sira bainhira hala'o atividade moris loroloron nian (ezemplu, uza hena bainhira foti panela manas ka piska matan beibeik atu prevene Matan maran);
- Inspesaun no tratamentu ba kanek no infesaun sira ne'ebé la sente tanba estragu nervozu/Uat;
- Hamoos, tau mina no kuidadu ain no liman sira hodi evita kulit maran no rahun;
- Ezersísiu sira alongamentu nian hodi prevene toos no kontratura sira
Benefísiu sira hosi grupu sira kuidadu-an nian
Iha Grupu Kuidadu A'an/Self-Care, partisipante individuál sira iha responsabilidade hodi jere sira nia kondisaun rasik, maibé sira mós hetan apoiu no responsabilidade ba partisipante sira seluk, hodi fó apoiu ba malu. Ne'e di'ak iha konta lubuk ida. Ida-ne'e trata ho kanek sira sedu nune'e ikusmai bele hamenus difisiensia husi moras lepra. Ida-ne'e fó kbiit ba ema atu atua tuir sira nia interese di'ak liu (maske stigma koko atu nega sira). No ida-ne'e signifika katak ospitál sira bele dirije rekursu sira ba nesesidade sira seluk. Ida-ne'e mós signifika katak ema sira ne'ebé afetadu ho moras lepra bele asesu ba apoiu lahó gastu no inkonveniente atu halo viajen ba ospitál. Ida-ne'e importante liuliu ba ema sira ne'ebé hela iha area remotas sira ne'ebé dook husi centro da Saude.
Dili, 05/09/2024
Hakerek Husi
J.Costa Dos Santos



Tidak ada komentar:
Posting Komentar